o1*
\0.
Mager ja orav
Eno Raud
ager elas suure manni juurte all ja sellesama manni otsas puuoones oli ora-val pesa.
.   Mager ja orav said omavahel paris hasti labi, sest kummalgi olid omad askeldused ja
teineteist ei tiilitanud nad kunagi.
Ühel päeval aga märkas mager, et toaseinad naksuvad ja laest variseb koguni krohvi alia.
„Mis see orav küll endast arvab?" porises mager pahaselt. „Hüppab ja trambib, nii et teisel pole enam elamist ega olemist."
Ta ronis maa peale asja järele vaatama ja nägi, et orav hüppabki mööda ptmoksi ringi. „Kuule, orav!" höikas mager. „Kui sa sedaviisi puud köigutad, siis langeb mu lagi veel löpuks sisse!" „Kuidas jöuaksin mina pisike nii vägevat mändi köigutada!" naeris orav. „See on ju tuul, mis puu kallal mässab!"
„Kust mina tean, et see tuul on!" vastas mager, endal turjakarvad tusast turris.
„Sa ju näed, kuidas latv kahele poole kiigub," ütles orav. „Mina pole milleski süüdi, köik tuleb tuulest."
„Mina näen seda, kuidas sa mööda puuoksi ebaviisakalt ringi hüppad," läks mager aina vihasemaks. „Sina hüppad, tüvi tudiseb ja minul sajab krohvi laest alla."
Orav sai aru, et mägrale pole vöimalik midagi selgeks teha, ja sellepärast ei hakanudki enam edasi vaidlema.
„Korja oma kompsud kokku ja koli möne teise puu otsa!" karjus mager. „Teistviisi siin enam edasi elada ei saa!"
„Öigus küll," mötles orav. „Kui mager iga päev nii hullusti karjub, läheb elu töepoolest ebameeldivaks."
Ta otsis uue puu, milles oli mugav öönsus, ja tegi endale uue pesa. Samuti tassis ta köik oma pähkli- ja seenetagavarad uude elukohta ning oli üsna röömus, et tal polnud enam tarvis toriseja mägraga maid jagada.
Mägra toas männijuurte all aga naksusid seinad endist viisi ja laest pudenes krohvi nagu varemgi, sest tuul ei tahtnud veel järele jääda. Kuid enam see mäkra ei häirinud.
„Peaasi, et orav üleval ei trambi," mötles ta rahulolevalt. „Hea on ikka elada, kui sind keegi ei sega." '
Edaspidi said mager ja orav jälle kaunis hästi läbi. Kui nad metsa vahel kokku juhtusid, siis ajasid alati söna juttu ja pärisid viisakalt teineteise tervise järele.
askeldused = tööd, toimetused tudisema = värisema
mässama = tegutsema, taimetama tusk (tusa) = pahameel
naksuma = krigisema tülitama = segama
tassima = vüma värisema = maha kukkuma
torisema = pahaselt rääkima vägev = tugev, vöimas
trampima = valjusti astuma öönsus = puu tühi sisemus
1
l 1
Miks muutusid mägra ja orava suhted äkki halvaks?
Kes oli sinu arvates süüdi?
Kas sulle käivad naabrid närvidele?
Natl said hast
Korja oma kompsud kokku. = Vota oma asjad.
No mis see orav seal ülal kogu aeg trambib!
34
Koóginurgas elab jááelukas. Jááelukas on úleni valge, ainult ta pikk peenike saba on must. Jááeluka sabaots on seina kiiljes kinni. Oled úksinda túhjas korteris, jársku kostab kóo-gi poolt kolksatus ja seejárel vaikne surin. See on jááelukas, kes árkas ja hakkas jáád tegema. Terna elu nii káibki: tukub, árkab, tukub, árkab jálle. Isegi óosel ei malda jááelukas pikemaks magama ááda. Jááelukal on suur valge k5ht, kuhu mahub palju soógikraami. Aeg-ajalt tehakse jááeluka suu páráni ja laotakse ta kont toitu táis: mune, liha, void, piima. Jááelukas on kóigesóoja. Ainult leivast ja saiast ei hooli ta eriti. Ůlejáánud tordiviiludest ei útle jááelukas kunagi ára. Kade jááelukas ei ole. Kui vaja, jagab ta oma varudest koigile. Annab v5i viimase válja, ohkab súgavalt ja hakkab jálle surisedes pad tegema. Toidu úlejáágid tahab jááelukas kuli alati tagasi saada. Seepárast, kui ema leiab kóogi-nualt pooliku piimapudeli voi vorstijupi, pahandab ta kohe, miks pole kulma pandud. Ega jááelukal kaua túhja kóhtu kannatada lastagi. Igal óhtul toovad isa ja ema talie midagi suupárast. Vastutasuks i-nab jááelukas neile jáákuubikuid, mida on hea mahla sisse panna.
Suvel, kui emal-isal on puhkus ja kogu pere maale vanaema juurde soidab, vóetakse jááeluka sabaots ema kúljest lahti. Jááeluka kóht tehakse túhjaks ja ta pestakse úleni puhtaks. Jááelukas ei ohka enam i .aseb endaga taltsalt talitada. Jááelukas jááb núúd meie áraolekuks suveund magama. Páráni suuga rJdcuvjááelukas meenutab igati páris harilikku kappi. Harilik kúlmkapp tajů tegelikult ongi.
■aialt = monikord laduma (laob) = pafiema talitama = tegutsema
'jas = suur loom meenutama = šamane olema taltsalt = sdnakuuleliku.lt
ilik = tavaline páráni = lahti tordiviil = torditůkk
lima = táhtsaks pidama surin = mootori hadi tukkuma = magama
= andma suupárane = maitsev ara utlema = keelduma
-_(jupi) = túkk sddgikraam = toiduained úleni = táiesti
L Miks jááelukas leivast-saiast ei hooli, aga tordiviiludest kunagi ára ei utle?
Z. '.(ida teeb kiilmkapp suvel? Miks?
& Miks on jááeluka saba seina kúljes kinni?
43