Koer kükitas natuke aega pargiteel ja jooksis siis minema. Temast jäi järele väike kakajunn.
„Oo, kui imeilus siin on!" imestas see ja vaatas ringi. „Kui sinine on taevas! Kui rohelised on puud! Ja kui palju on siin ruumi!"
„Kuule, sina seal, ole ettevaatlik!" manitses teda varblane. „Tule tee pealt ära, muidu möni astub sulle peale!"
Töepoolest, juba lähenesid mööda rada kellegi jalad! Kaka koo-berdas nii kiiresti kui jaksas murule.
„Ol siin on veelgi kenam!" röömustas ta. „Nii pehme ja mönus. Rohulibled köditavad löua alt ja mesilased sumisevad. Ma korjan mahalangenud lehti ja ehitan endale majakese. Siis istun seal sees akna all ja imetlen loodust!"
„Tead, kakajunn, ära sa siia keset muru küll maja ehita," öpetas varblane. „Siin söidab vahel muruniiduk. See müriseb koledasti ja löi-kab kolk asjad tükkideks. Ohtlik asi! Sa mine parem sinna sirelipöösa alia, sinna muruniiduk ei pääse. Seal on hea rahulik elada."
„Ole sa tänatud, tark lind!" tänas kaka ja köndis pöösa varju. Ta otsis puulehti ja oksakesi ning punus neist väikese onni. Seal oli hea istuda ja värsket öhku hingata.
Kaka meelest oli pargis väga huvitav. Lapsed jooksid ja viskasid üksteisele palli, vanaeided toitsid varblasi ja tuvisid, koerad nuuski-sid puid ja töstsid jalga. Seda oli onni aknast pönev vaadata. Ainult külalisi kakal ei käinud ja sellepärast oli ta natuke kurb.
„Nii tore oleks möne söbraga juttu ajada ja koos aknast välja vaadata," mötles ta. „Küll on kahju, et ma nii üksi olen. Vähemalt see varblane vöiks vahel läbi tulla. Kas siis sobib sedasi söpra unus-tada!"
Ta vaatas otsivalt ringi ja nägigi vorblast. See kükitas koos oma
naisega pöösaoksal ja toitis pesas piuksuvaid poegi. Kaka lehvitas vanale söbrale ja varblane noogutas tervituseks, aga lähemale ei lennanud. Tal polnud praegu aega ühe koerakaka jaoks. Seile asemel kallistas ta oma naist ning kihutas poegadele uut toitu otsima.
„Tore, kui ka minul oleks keegi, keda kallistada," mötles kaka ohates.
Tasapisi saabus sügis ja siis tuli talv. Kaka majake jäi lume alla. Seal oli soe ja hubane, kaka jäi uniseks ning magas palju.
Kevadel sulas kaka lume alt välja. Ta ringutas ja vöimles päike-se käes. Kaka oli talve jooksul üleni valgeks läinud, aga tuju oii tal endiselt hea. Öhk oli nii värske ja köikjal tärkasid esimesed lilled. Ja oh imet - üks vöilill pistis oma nina mullast välja just tema majakese körval!
Jere!" ütles ta peenikese häälega. „Kas ma tohin siin öitseda? Ega ma ei sega teid?"
„Sugugi mitte!" vastas kaka völutult. „Te olete nii ilus!"
„Oh, mis te nüüd!" punastas vöilill. „Ma olen täitsa tavaline."
„Üldsegi mitte!" hüüdis kaka. „Uskuge mind - ma olen siin ela-nud juba terve aasta, aga nii kollast ja käharat vöilille pole varem näinud! Teate mis - tulge mulle naiseks!"
Vöilill punastas uuesti, aga oli nöus. Kohe peeti ka pulmad. Kaka ja vöilill hakkasid koos elama. Nad armastasid teineteist väga ja kallistasid iga päev mitu korda, palju rohkem kui varblased.