Bibliografie - správa publikací, které cituji
HEBEDOVÁ, Petra. Estonský a finský illativ v pohledu kognitivní gramatiky. Vydání první. Brno: Masarykova univerzita, 2016, 251 s. Spisy Filozofické fakulty Masarykovy univerzity ; 444. ISBN 978-80-210-8292-2. Dostupné z: https://dx.doi.org/10.5817/CZ.MUNI.M210-8292-2016.
Podrobněji:
https://is.muni.cz/publication/1350101
Bibliografie |
---|
Alhoniemi, Alho 1978: Suomen kielen terminatiiveistä. In Rakenteita. Juhlakirja Osmo Ikolan 60-vuotispäiväksi, Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja, Turku, s. 188–206. |
Alhoniemi, Alho 1983: Suomen kielen paikallissijojen käytöstä. In Nykysuomen rakenne ja kehitys 1. Eds. A. Hakulinen, P. Leino. Tietolipas 93. Helsinki: SKS. |
Anttila, Raimo 1974: Allomorfien semiotiikkaa. Virittäjä, s. 126–133. Dostupné z: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/jutut/1974_331.pdf [cit. 23-8-2014] |
Bauer, Laurie 2001: Morphological productivity. New York: Cambridge University Press. [electronic resource] http://site.ebrary.com/lib/masaryk/Doc?id=5006368 [cit. 10-3-2014] |
Bybee, Joan 1985: Morphology. A Study of the Relation between Meaning and Form. Amsterdam – Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. DOI: 10.1075/tsl.9 |
Bybee, Joan 2007: Frequency of use and the organization of language. New York: Oxford University Press. |
Dąbrowska, Ewa 2004: Language, Mind and Brain. Some Psychological and Neurological Constraints on Theories of Grammar. Edinburgh: Edinburgh University Press. |
Danaher, David S. 2007: Úvod do kognitivní gramatiky (KG). In Čítanka textů z kognitivní lingvistiky II. Praha: Univerzita Karlova – Filozofická fakulta, s. 89–103. |
Dressler, Wolfgang U. 2003: Degrees of grammatical productivity in inflectional morphology. Rivista di Linguistica 15.1 (2003), s. 31–62. |
Ehala, Martin 2001: Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees. |
Ehala, Martin 2009: Linguistic strategies and markedness in Estonian morphology. Estonian in typological perspective. Akademie Verlag 62 1/2, s. 29–48. |
EKG 1993 = Erelt, Mati – Kasik, Reet – Metslang, Helle – Rajandi, Henno – Ross, Kristiina – Saari, Henn – Tael, Kaja – Vare, Silvi 1993: Eesti keele grammatika II. Süntaks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia – Eesti Keele Instituut. |
EKG 1995 = Erelt, Mati – Kasik, Reet – Metslang, Helle – Rajandi, Henno – Ross, Kristiina – Saari, Henn – Tael, Kaja – Vare, Silvi 1995: Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia – Eesti Keele Instituut. |
EKK = Eesti keele käsiraamat 2007. Eds. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. |
Genetz, Arvid 1881: Suomen kielen äänne- ja muoto-oppi ynnä runous-oppi. Oppikouluja varten. Helsinki. |
Hakulinen, Lauri 1941 [2000]: Suomen kielen rakenne ja kehitys. 5., muutamaton painos. Helsingin yliopiston suomen kielen laitos. |
Hasselblatt, Cornelius 2000: Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike. Keel ja Kirjandus 11/2000, s. 796–803. |
Help, Toomas 1985: Linguistic Competence and Morphology. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R. |
Herlin, Ilona 2012: Miksi alkaa tekemään? In Verbit ja konstruktiot. Eds. Ilona Herlin – Lauri Kotilainen. Helsinki: SKS. |
Hint, Mati 1973: Eesti keele sõnafonoloogia I. Rõhusüsteemi fonoloogia ja morfofonoloogia põhiprobleemid. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia – Keele ja Kirjanduse Instituut. |
Hint, Mati 1978: Häälikudest sõnadeni. Tallinn: Valgus. |
Hint, Mati 1980: Minevikuline ja tulevikuline aines keelesüsteemis. Prosoodiatüübi nihked ja selle tagajärjed. Keel ja Kirjandus 4, 5, 6 /1980, s. 215–223, 270–278, 349–355. |
Hint, Mati 1997: Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid. Tallinn – Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus. |
Hint, Mati 2004: Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita. |
Huumo, Tuomas 2005: Onko jäädä-verbin paikallissijamääritteen tulosijalla semanttista motivaatiota? Virittäjä 4/2005, s. 506–524. |
Huumo, Tuomas 2006: “I woke up from the sofa” Subjective directionality in Finnish expressions of a spatio-cognitive transfer. In Grammar from the Human Perspective: Case, Space and Person in Finnish. Eds. Marja-Liisa Helasvuo, Lyle Campbell. Amsterodam: John Benjamins Publishing. |
Huumo, Tuomas 2009: Rooli, yksilö ja näkökulma: vaihtaa-verbin partitiiviobjektin motivaatioista. Sananjalka 51/2000, s. 7–24. |
Häkkinen, Kaisa 2002: Suomen kielen historia I. Suomen kielen äänne- ja muotorakenteen historiallista taustaa. Turku: Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja. |
ISK = Hakulinen, Auli – Vilkuna, Maria – Korhonen, Riitta – Koivisto, Vesa – Heinonen, Tarja Riitta – Alho, Irja 2004: Iso suomen kielioppi. Helsinki: SKS. Dostupné z: http://scripta.kotus.fi/visk/etusivu.php [cit. 4-5-2014]. |
Itkonen, Terho 1957: Mellakoihin vai mellakkoihin? Yleiskielemme eräiden taivutushorjuvuuksien taustaa. Virittäjä, s. 259–286. Dostupné z: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/jutut/1957_259.pdf [cit. 9-10-2014] |
Itkonen, Terho 1959: -siin vai -hin monikon illatiivissa? In Verba docent: juhlakirja Lauri Hakulisen 60-vuotispäiväksi 6. 10. 1959. Eds. Pertti Virtaranta, Terho Itkonen, Paavo Pulkkinen. Helsinki: SKS, s. 372–388. |
Itkonen, Esa 2005: Analogy as Structure and Process. Amsterdam – Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. |
Jakobson, Roman 1936 [1971]: Beitrag zur allgemeinen Kasuslehre. In Selected Writings, Vol. 2. Hague – Paris: Mouton, s. 23–71. |
Janda, Laura A. 1993 (reprint 2013): A Geography of Case Semantics: the Czech Dative and the Russian Instrumental. Berlin – New York: Mouton de Gruyter. |
Janda, Laura 2004: Kognitivní lingvistika. In Čítanka textů z kognitivní lingvistiky I. Ed. Lucie Saicová Římalová. Praha: Univerzita Karlova v Praze – Filozofická fakulta, s. 9–58. |
Jännes, Arvi 1895: Suomen kielioppi. Alkeis-, muoto- ja runo-oppi. Oppikouluja varten. neljäs painos. Helsinki. |
Jönsson- Korhola Hannele – White, Leila 2006: Tarkista tästä. Suomen sanojen rektioita suomea vieraana kielenä opiskeleville. Helsinki: Finn Lectura. |
Kaalep, Heiki-Jaan 2009: Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas? Keel ja Kirjandus 6/2009, s. 411–425. |
Kaalep, Heiki-Jaan 2010: Mitmuse osastav eesti keele käändesüsteemis. Keel ja Kirjandus 2/2010, s. 94–111. |
Karlsson, Fred 1982: Suomen kielen äänne- ja muotorakenne. Porvoo – Helsinki – Juva: WSOY. |
Kasik, Reet 2009: Eesti keele sõnatuletus. Kolmas, parandatud trükk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. |
Kettunen, Lauri 1929 [1962]: Eestin kielen äännehistoria. Kolmas painos. Helsinki: SKS. |
Kio, Kati 2006: Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles. Magistritöö. Tartu ülikool. http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006 /b18124021/kio.pdf [cit. 10-12-2013] |
Kohlemainen, Taru 2007: Tulla-futuuri – suomea vai ei? Kielikello 2/2007, s. 9–11. http://www.kielikello.fi/index.php?mid=2&pid=11&aid=1803 [cit. 10-9-2014] |
Koivisto, Vesa 2013: Suomen sanojen rakenne. Helsinki: SKS. |
Korhonen, Pertti 1952: Kirjoita hyvää suomea. Porvoo – Helsinki: WSOY. |
Kross, Kristiina 1984: Eesti noomeni muutmistüüpide produkiivsus. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akedeemia. |
Kährik, Kaija 2001: Getting down to ‘downs’: some observations about the Estonian verb-particle constructions with alla and maha. In Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Ed. Ilona Tragel. Tartu: University of Tartu. |
Laaksonen, Kaino – Lieko, Anneli 1988: Suomen kielen äänne- ja muoto-oppi. Loimaa: Finn Lectura. |
Lakoff, George – Johnson, Mark 1980: Metaphors We Live By. Chicago: University of Chicago Press. |
Lakoff, George 1987: Women, Fire and Dangerous Things: What categories reveal about the mind. Chicago: University of Chicago Press. |
Langacker, Ronald W. 1987: Foundations of cognitive grammar I. Theoretical Prerequisites. Stanford: Stanford University Press. |
Langacker, Ronald W. 1991: Foundations of cognitive grammar II. Descriptive Application. Stanford: Stanford University Press. |
Langacker, Ronald W. 2000: A Dynamic Usage-based Model. In Usage-Based Models of Language. Eds. M. Barlow, S. Kemmer. CSLI Publications, Stanford, California, s. 1–63. |
Leino, Pentti 1989: Paikallissijat ja suhdesääntö – kognitiivisen kieliopin näkökulma. Virittäjä 2/1989, s. 161–219. |
Leino, Pentti et al. 1990: Suomen kielen paikallissijat konseptuaalisessa semantiikassa. Kieli 5. Helsiki: Helsingin yliopiston suomen kielen laitos. |
Leino, Pentti 1999: Polysemia – kielen moniselitteisyys. Kieli 7. Helsinki: Helsingin yliopiston suomen kielen laitos. |
Leino, Pirkko 1987: Hyvää suomea. Helsinki: Otava. |
Lindroos, Hilkka Annikki 1997: Finské postpozice. Praha: Univerzita Karlova. |
Mikone, Eve 2010: Havaintoja viron ja suomen paikallissijojen käytöstä. Close Comparisons (Lähivõrdlusi/Lähivertailuja) 19/2010, s. 22–37. |
Muischnek, Kadri 2006a: Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Dostupné z: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/603 [cit. 29-10-2014] |
Muischnek, Kadri 2006b: Eesti keele verbikesksete püsiühendite nominaalsed komponendid. In Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 6. Eds. Mare Koit, Renate Pajusalu, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, s. 51–71. Dostupné z: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/42157 [cit. 29-10-2014] |
Paunonen, Heikki 1976: Allomorfien dynamiikkaa. Virittäjä, s. 82–107. Dostupné z: http://www.kotikielenseura.fi/virittaja/hakemistot/jutut/1976_82.pdf [cit. 16-7-2014] |
Paunonen, Heikki 2003: Suomen kielen morfologisista muutosmekanismeista. Kieli 15. Muotojen mieli. Kirjoituksia morfologiasta ja variaatiosta. Toim. L. Laitinen, H. Lappalainen, P. Markkola, J. Vaattovaara. Helsinki: Helsingin yliopiston suomen kielen laitos. |
Peebo, Jaak 1997: Eesti keele muutkonnad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. |
Penttilä, Aarni 1963: Suomen kielioppi. Toinen, tarkistettu teos. Porvoo – Helsinki: WSOY. |
Raag, Virve 1998: The Effects of Planned Change on Estonian Morphology. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 29. Uppsala. |
Rapola, Martti 1965: Suomen kirjakielen historia pääpiirteittäin I. Vanhan kirjasuomen kirjoitus- ja äänneasun kehitys. Helsinki: SKS. |
Rätsep, Huno 1979: Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu. |
Saareste, Andrus 1922: Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu: Eesti Kirjastuse – Ühisuse „Postimehe“ kirjastus. |
Saareste, Andrus 1941: Ainsuse illatiiv kolmesilbilistel tüvedel. Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetised XLVIII. Tartu. |
Severidt, Jörn 1996: Bartholdus G. Vhaels “Grammatica Fennica” in der Geschichte der Beschreibung der Finnischen Sprache. Hamburg. |
Setälä – Sadeniemi 1972: Suomen kielioppi. Äänne- ja sanaoppi. Oppikoulua ja omin päin opiskelua varten. Yhdeksästoista painos. Helsinki: Otava. |
Siro, Paavo 1956: Die finnischen Lokalkasus als Bestimmungen des Verbums. Turku: Turun yliopisto. |
Siro, Paavo 1964: Suomen kielen lauseoppi. Helsinki: Tietosanakirja. |
Skalička, Vladimír 1935: Zur ungarischen Grammatik. Praha: Filosofická fakulta University Karlovy. |
Suomi, Kari – Toivanen, Juhani – Ylitalo, Riikka 2006: Fonetiikan ja suomen äänneopin perusteet. Helsinki: Gaudeamus. |
Talmy, Leonard 2000: Toward a Cognitive Semanics. Vol. 1. Cambridge: MIT Press. |
Tauli, Valter 1973: Standard Estonian Grammar. Part I. Phonology, morphology, word-formation. Uppsala: Almqvist & Wiksell. |
Tauli, Valter 1983: Standard Estonian Grammar. Part II. Syntax. Uppsala: Borgströms Tryckeri, Motala. |
Trubetzkoy, N.S. 1971: Principles of Phonology. Translated by Christiane A. M. Baltaxe. Berkeley – Los Angeles: University of California Press. |
Uusitalo, Laura 1996: Illatiivin polysemiaa kognitiivisen kieliopin näkökulmasta. Pro gradu -tutkielma. Helsingin yliopisto. |
Vainik, Ene 1995: Eesti keele väliskohakäänete semantika kognitiivse grammatika vaatenurgast. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia – Eesti Keele Instituut. |
Viitso, Tiit-Rein 1976: Eesti muutkondade süsteemist. Keel ja Kirjandus 3/1976, s. 148–162. |
Viitso, Tiit-Rein 2007a: Structure of the Estonian Language: Phonology, Morphology and Word Formation. In Estonian Language. Ed. Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, s. 9–92. |
Viitso, Tiit-Rein 2007b: Rise and Development of the Estonian Language. In Estonian Language. Ed. Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, s. 130–230. |
Viks, Ülle 1982: Klassifikatoorne morfoloogia. Noomen. Tallinn: Valgus. |
Vilkuna, Maria 1996: Suomen lauseopin perusteet. Helsinki: Edita. |
VVKS = Svensson, Pirkko Forsman: Virtuaalinen vanha kirjasuomi. Dostupné z: http://www.helsinki.fi/vvks/index.html [cit. 19-12-2013] |
Wiedemann, Ferdinand Johann 1875 [2005]: Grammatik der Estnischen Sprache. Herausgegeben von Karl Pajusalu und Urmas Sutrop. Tallinn: Estnische Gesselschaft für Muttersprache. |
Wiik, Kalevi 1989: Suomen kielen morfofonologian historia I. Nominien taivutus 1649–1820. Turku. |
Wiik, Kalevi 1990: Suomen kielen morfofonologian historia II. Nominien taivutus 1820–1845. Turku. |
Wiik, Kalevi 1991: Suomen kielen morfofonologian historia III. Nominien taivutus 1845–1850. Turku. |
Wittgenstein, Ludwig 1993: Filosofická zkoumání. Přeložil Jiří Pechar. Praha: Filosofický ústav AV ČR. |
Slovníky: |
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss/ |
Lindroos-Čermáková, Hilkka 1984: Suomi-tšekki-suomi -taskusanakirja. Helsinki: WSOY. |
PS = Suomen kielen perussanakirja 2004. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Helsinki: Edita. |
Suomen sanojen alkuperä 2001. Etymologinen sanakirja. Helsinki: SKS/KOTUS. |
Tuomi, Tuomo 1980: Suomen kielen käänteissanakirja. Toinen, korjattu painos. Helsinki: SKS. |
Viks, Ülle 1992: Väike vormisõnastik II. Sõnastik & lisad. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia / Keele ja Kirjanduse Instituut. |
ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/qs/ |
Korpusy, databáze: |
Eesti keele verbikesksete püsiühendite andmebaas: http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid |
Intercorp: www.korpus.cz/intercorp |
Kielikellon arkisto: http://www.kielikello.fi/index.php?mid=16 |
Kielipankki: http://www.csc.fi/tutkimus/alat/kielitiede |
Tasakaalus korpus: http://www.keeleveeb.ee/ |